märgiga). Igat liitkujundit saab tavaliselt kirjeldada mitmel viisil koosnevana erinevatest positiivsetest ja/või negatiivsetest osakujunditest 5.4. Inertsimomendid 5.4.1. Mõnede lihtkujundite inertsimomendid Lihtkujundite pindintegraalid on hõlpsasti avaldatavad (Joon. 5.8) ning inertsimomentide, pindalade ja pinnakeskme koordinaatide valemid on toodud käsiraamatutes. Lihtkujunditena käsitletakse ka nn. profiilmaterjalide ristlõikeid, milledest levinumad on erineva geomeetriaga nurk-, karp- ja I-profiilid, nelikant-torud, aga ka keerukama ristlõikekujuga alumiiniumist materjalid. Nende materjalide ristlõikepindade omadused on mõnikord toodud tootespetsifikatsioonides. Priit Põdra, 2004 72
märgiga). Igat liitkujundit saab tavaliselt kirjeldada mitmel viisil koosnevana erinevatest positiivsetest ja/või negatiivsetest osakujunditest 5.4. Inertsimomendid 5.4.1. Mõnede lihtkujundite inertsimomendid Lihtkujundite pindintegraalid on hõlpsasti avaldatavad (Joon. 5.8) ning inertsimomentide, pindalade ja pinnakeskme koordinaatide valemid on toodud käsiraamatutes. Lihtkujunditena käsitletakse ka nn. profiilmaterjalide ristlõikeid, milledest levinumad on erineva geomeetriaga nurk-, karp- ja I-profiilid, nelikant-torud, aga ka keerukama ristlõikekujuga alumiiniumist materjalid. Nende materjalide ristlõikepindade omadused on mõnikord toodud tootespetsifikatsioonides. Priit Põdra, 2004 72
annaabi.ee 
