Põhjalik referaat teemal : Piusa koobastiku looduskaitseala
Esimene suurem liivakivipaljand ilmub nähtavale umbes pool kilomeetrit pärast Vastseliina
parki. Ühel kuumal suvepäeval läinud keegi sulapoiss Paap allpool müüri olevasse
võrendikku suplema ja uppunud. Sellest ajast peale nimetabki rahvas seda paljandit Paabu
müüriks kalda kõrgus 9 m, paljand 6 m.
Rada läheb edasi vana hobuseteed mööda Piusajõe talu õue tagant kuni Kelba veskini. Kelba
veski valmis 1933. aastal. Lihtjahvatamise kõrval tehti ka kruupe ja tangu.
Kelba veski juurest siirdub rada üle vana veskisilla jõe paremale kaldale. Külavaheteed
mööda jõuab taas alla jõe äärde ning sealt edasi Makõ veskini.
Ajaloolase Heinrich Prantsu teateil töötas 18. sajandi lõpul Makõ veskis mõisa vasekoda, kus
veejõul taoti vaskriistu, esijoones viinakodade katlaid, torusid jm vajalikku ümbruskonna
mõisatele.
Edasi viib rada umbes 300 meetri kaugusel asuva Makõ müürini. Kallas on seal 21 meetrit
annaabi.ee 
