Kliiniline psühholoogia
II. ALGTEADMISI KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA ALALT
Iga päev katsume me teisest inimesest aru saada. Ära arvata, miks teine midagi teeb või
tunneb. See on raske ülesanne. Veelgi raskem juhul, kui inimese käitumine normaalsetest
raamidest väljub.
Üteldakse: “Ta on arust ära!” Või: “Ta on maniakk.” “Ta on hüsteerik.” “See on päris
paranoiline.” Viimased laused on spetsialistide seletused seletamatule käitumisele. Ja pole
oma olemuselt paremad esimesest, lihtinimlikust lausest.
KLIINILISE PSÜHHOLOOGIA SISUKS ongi teadmised sellest, missuguseid erinevaid
ebanormaalsusi on olemas (psühhopatoloogia süstemaatika), missuguseid erinevaid seletusi
nendele on olemas (psühhopatoloogia teooriad) ja missuguseid aitamise (sekkumise,
ravimise, psühhoteraapia) meetodeid on psühholoogiat tundval isikul võimalik pakkuda.
Et ebanormaalsuse psühholoogiaga tutvuda, vajame suurt sallivust ebaselguse vastu,
annaabi.ee 
