saabumise intensiivsus jääb aga samaks? O Suurus U näitab tellimuste keskmist arvu tellimuse täitmise keskmise aja jooksul. Teenindamise P intensiivsus P ja sisendvoo intensiivsus O . Valemist näeme, et kui teenindamise intensiivsus veidi kasvab, siis kahaneb veidi tellimuste keskmine arv. 13. Kui majandusnäitaja suhteline kahanemine võrreldes baasaastaga on 2,4%, milline on siis selle näitaja lihtindeks? Lihtindeksid on suhtarvud. Kui nad iseloomustavad ainult üht hüvist, siis nimetatakse neid individuaalseteks p1 e üksikindeksiteks (näiteks hüvise hinnaindeks i p ). Nad näitavad uuritava nähtuse suhtelist p0 kasvu/kahanemist. Lihtindeks = praegune periood/algperiood 1-0,024=0,976 Lihtindeks=0,976/1=0,976 14. Mida näitab kvantitatiivse teguri indeks?
määramispiirkonda. Ekstrapoleerimisel tuginetakse kas vahetult teada olevatele sõltuva tunnuse väärtustele või varem kindlaks tehtud seosele tunnuste vahel. Seoses aegridadega eristatakse retrospektiivset (ajas tagasi vaatavat) ja perspektiivset (tulevikku suunatud) ekstrapoleerimist. Just viimane on aluseks statistilistele prognoosidele. INDEKSID · Dünaamika suhtarvud, näitavad kuidas nähtus on muutunud (mitu korda on väärtused muutunud). · Liigitus: 1) lihtindeksid (valem kahe arvu suhe); 2) liitindeksid; 3)individuaalindeksid (tähis i)- kogumi näitajate muutused, üksiku toote indeks; 4)üldindeksid, nt: THI. Tähis: Ip, Iq. · Kvalitatiivne muutuvsuurus: näitab intensiivsust ehk on intensiivsusnäitajad. Nt. hind, tootlus (midagi millegi kohta). Hind raha/liitri ehk koguse kohta, kiirus km/h. Kvantitatiivne muutuvsuurus: näitab hulka, mahtu. Kvalitatiivne x Kvantitatiivne = resultaat (tegurisüsteem).
ajalist muutumist. Need jagunevad omakorda veel koondindeksiteks(väljendavad korraga mitme teguri muutumise mõju) ja teguriindeksiteks (milles peegeldub ainult ühe teguri muutumine ning teiste tegurite mõju on eemaldatud. 2. indeksivalemi kuju järgi: 1) Lihtindeks- leitakse kahe arvu jagatisena (kõik individuaalindeksid on valemi kuju järgi lihtindeksid) 2) Liitindeks – leitakse individuaalindeksi keskmistena või agregaatsummade (poes oleks selleks kogu kaupade maksumus e. kogus*hind=maksumus ja maksumused liidetakse kokku) jagatisena. 3. püstitatud uurimisülesande järgi: 1) kirjeldavad indeksid on kõik individuaal- ja koondindeksid 2) üldistav-analüütilised indeksid- 4. ajalise muutumise järgi:
annaabi.ee 
