0 0 1 1 0 f ( x1 . . . x4 ) = ( 4 , 5 , 6 , 7 , 9 , 11 , 13 , 15 ) 1 1 1 1 0 0 kanname tõeväärtustabeli (4, 5, 6, 7, 9, 11, 13, 15)1 4-muutuja kaardile Lihtimplikantideks nimetatakse maksimaalseid ehk suurimaid implikante — selliseid, mis tervikuna ei sisaldu üheski muus (veelgi suuremas) 1-de intervallis. sellel funktsioonil on lihtimplikantideks : {100 101} {001 011} {001 101} |____________________________________________________________________________________ | x 3 x4 x 1 x2 00 01 11 10
Lisada määramatuspiirkond juurde 1-de piirkonnale, saame 6 — 14* 8 (määramatuspiirkonnaga) laiendatud 1de piirkonna. 10 — 14* 4 kleepimisreeglid annavad kleepimistulemusteks ainult sellised 10ndarvude (suurimaid 1-de piirkonna intervalle nimetatakse ka lihtimplikantideks ) grupid, mis 2ndkujul moodustavad intervalli. Ü index laiend. 1de pk. 2-sed interv. vahe 4-sed interv. vahe T Kleepimine jätkub niikaua kui võimalik. 0 0 0—2 2 0 - 2 - 8 - 10 A1 2, 8
funktsiooni implikandis. A2 0 0 1 x̄ 1 x̄ 2 ( A2-ga kaasnes vahe 1 ) A3 1 1 1 ( A3-ga kaasnes vahe 1 ) Eelneval näitefunktsioonil on 3 lihtimplikanti ehk kõik kahesed x1 x2 implikandid on lihtimplikantideks. Ükski "ühene" implikant pole siin lihtimplikandiks. 10. Kirjutatakse välja MDNK. Kahendvektori säilinud järguväärtus '1' annab vastava muutuja otseväärtuse ja '0' annab inversiooni: Taandatud disjunktiivne normaalkuju on funktsiooni kõigi lihtimplikantide disjunktsioon.
annaabi.ee 
