a x 1 x2 00 01 11 10 ik MDNK : f = x¯1 x2 w x1 x4 00 h n TaDNK ? MDNK andvad mõlemad kontuurid esitavad lihtimplikante. e 01 t Kas sellel funktsioonil on veel lihtimplikante lisaks neile kahele ? t i 11 u Iga suurim 1-de kontuur esitab kaardil ühte lihtimplikanti. r v
Vali üks: Tõene Väär Küsimus 8 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 sisesta lahtrisse õige sõna: Arvu (McCluskey' meetodis) on ühtede arv selle arvu kahendkujus. indeks Küsimus 9 – vale- 8, 4, 14 – 18 ÕIGE Osaliselt õige - Hinne 1,33 / 2,00 (sisesta õiged vastused arvudena) Sellel Karnaugh' kaardil on üldse kokku (ÕIGE) tk. implikante, millest lihtimplikante on 18 6 (ÕIGE) tk. MDNK sisaldab siin sellel funktsioonil (ÕIGE) lihtimplikanti. 3 (implikantide arvu määramine õnnestub kiiremini, kui see kaart joonistada ümber paberile ja hakata seal implikante kaardile äramärkima. Silmaga ekraanilt implikante loendades kulub palju aega ja väga kerge on eksida) Küsimus 10
taandatud normaalkuju loogikafunktsiooni numbriline 10ndesitus Question 10 (sisesta õiged vastused arvudena) Correct Sellel Karnaugh' kaardil on üldse kokku 18 tk. implikante, millest lihtimplikante Mark 2 out of 2 on 6 tk. MDNK sisaldab siin sellel funktsioonil 3 lihtimplikanti. (implikantide arvu määramine õnnestub kiiremini, kui see kaart joonistada ümber paberile ja hakata seal implikante kaardile äramärkima
Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Kuidas nimetatakse funktsiooni sellist implikanti, mis ei sisaldu (tervikuna) selle funktsiooni mitte üheski teises (suuremas) implikandis? (sisesta ühesõnaline vastus) Vastus: lihtimplikandiks Küsimus 8 Õige Hinne 2,00 / 2,00 (sisesta õiged vastused arvudena) Sellel Karnaugh' kaardil on üldse kokku Vasta tk. implikante, 18 millest lihtimplikante on Vasta tk. 6 MDNK sisaldab siin sellel funktsioonil Vasta lihtimplikanti. 3 (implikantide arvu määramine õnnestub kiiremini, kui see kaart joonistada ümber paberile ja hakata seal implikante kaardile äramärkima. Silmaga ekraanilt implikante loendades kulub palju aega ja väga kerge on eksida) Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00
1. Esimesel tapil ühendatakse funktsiooni ühtede ja määramatuspiirkonnad eesmärgiga kasutada määramatuspiirkonda implikantide laiendamiseks. Seejuures lihtimplikandid, mis on moodustatud ainult määramatuspiirkonna baasil märgistatakse eraldi (järgnevas näites tärniga *) eristamaks neid ülejäänutest ja vältimaks nende sattumist lõpplahendisse. 2. Teisel etapil on vaja katta vaid ühtede piirkonna punktid. Katmiseks kasutatakse lihtimplikante, mis kasvõi osaliselt katavad ühtede piirkonda. Näide Antud osaliselt määratud funktsioon: f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = (0,2,4,8,10,12)1 (5,13,15)- · 1.etapp - lihtimplikantide hulga leidmine Ind. Nr. Märge Ind. Nr.-d Vahe Märge Ind. Nr.-d Vahe Märge 0 0 x 0-1 0-2 2 x 0-1-1-2 0-2-8-10 2,8 A1 1 2 x 0-4 4 x 0-4-8-12 4,8 A2
Erinevused võrreldes eelnevaga: 1. Esimesel tapil ühendatakse funktsiooni ühtede ja määramatuspiirkonnad eesmärgiga kasutada määramatuspiirkonda implikantide laiendamiseks. Seejuures lihtimplikandid, mis on moodustatud ainult määramatuspiirkonna baasil märgistatakse eraldi (järgnevas näites tärniga *) eristamaks neid ülejäänutest ja vältimaks nende sattumist lõpplahendisse. 2. Teisel etapil on vaja katta vaid ühtede piirkonna punktid. Katmiseks kasutatakse lihtimplikante, mis kasvõi osaliselt katavad ühtede piirkonda. Näide Antud osaliselt määratud funktsioon: f(x1 ,x2 ,x3, x4 ) = (0,2,4,8,10,12)1 (5,13,15)- 1.etapp - lihtimplikantide hulga leidmine Ind. Nr. Märge Ind. Nr.-d Vahe Märge Ind. Nr.-d Vahe Märge 0 0 x 0-1 0-2 2 x 0-1-1-2 0-2-8-10 2,8 A1