jne. Agorafoobiat ilma paanikahoota esineb Ameerikas umbes 0,8% üle 18-aastastest inimestest arvestusliku aasta jooksul.[1]Lihtfoobiatest, st. foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees).Erinevaid lihtfoobiaid esineb Ameerikas 8,7% üle 18-aastastest arvestusliku aasta jooksul.Ameerikas tehtud uurimuste kohaselt kannatab 5,112,5 % ameeriklasi foobiate all. Nüktofoobia: Selle foobia all kannatajatel on ebanormaalne ja alaline kartus pimeduse ees, ehkki nad teavad ja võivad aru saada pimeduse kahjutusest, ei suuda nad pimeduse korral olla normaalsed.Nüktofoobia esineb kõige enam lastel. Arahnofoobia: on haiglaslik hirm ämblike ees. Seda loetakse maailma kõige enam esinevaks foobiaks
väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Agorafoobiat ilma paanikahoota esineb Ameerikas umbes 0,8% üle 18-aastastest inimestest arvestusliku aasta jooksul. Lihtfoobiatest, st. foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees). Erinevaid lihtfoobiaid esineb Ameerikas 8,7% üle 18-aastastest arvestusliku aasta jooksul. Kartust foobiate vastu nimetatakse fobofoobiaks. Ameerikas tehtud uurimuste kohaselt kannatab 5,112,5 % ameeriklasi foobiate all. 3.Halb kogemus lendamisest Viimasel kaheksal aastal on Hollandi koondis ja Dennis Bergkampi koduklubid pidanud enamikul välismängudel hakkama saama legendaarse ründajata. Põhjus on proosaline: pärast 1994. aasta MM-finaalturniiri USAs keeldus ta lennukisse astumast