Presidendivalimise süsteemid Euroopas Euroopas erineb presidendivalimine riigiti. Paljudes maades ei ole riigipea valitav, sest selleks on konstitutsiooniline monarh. Nii on näiteks Taanis, Norras ja Suurbritannias. Vatikanis on monarh valitav kardinalide konklaavi poolt. Bosnia ja Hertsogoviinas ning San Marinos on mitmeliikmelised presidentuurid. Enamikes riikides valitakse president otse, kasutades selleks kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Lihtenamuse puhul osutub valituks kandidaat, kes saab teistest rohkem hääli. Selline viis on kasutusel Islandil ja Bosnias. Nendes riikides võib juhtuda, et ei võida see kandidaat, kellele kuulub hääletanute enamiku toetus. Valdavalt kasutatakse otsevalimisel täisenamuse reeglit. Selle reegli puhul peab kanditaat võitmiseks koguma vähemalt poolte valimistel osalejate hääled. Kui esimene voor ei selgita võitjat, tuleb teine voor kahe liiderkandidaadi vahel
b) tegevliikme vastuvõtu lahtisel hääletusel koosolijate kahe kolmandiku häältega; c) seltsist väljaarvamise kinnisel hääletusel koosolijate kahe kolmandiku häältega; d) juhatuse ja revisjonikomisjoni liikmete valimise kinnisel hääletusel häälte enamusjärjekorraga ning juhatuse voliaja kinnisel hääletusel lihtenamusega; e) ainetoimkonna vanema valimise lahtisel, koosolijate lihtenamuse nõudel aga kinnisel hääletusel lihtenamusega; f) põhikirja muutmise kinnisel hääletusel koosolijate kahe kolmandiku häältega; g) seltsi eesmärgi muutmise või seltsi tegevuse lõpetamise seltsi liikmete üheksa kümnendiku häältega (kehtivad ka kirjaga saadetud, allkirjaga hääled); h) muud küsimused lahtisel hääletusel lihtenamusega. § 20
riigipea valitakse peale viite valimisvooru, sest lihtsalt ei saada piisav hulk hääli. Arvamusi parima meetodi kohta on palju, kes soovib presidenti otsevalimist rahva poolt, kes valimise lihtsustamist Riigikogu poolt, näiteks tavalise koosseisu enamusega, kes ainult valimiskogu kasutamist ning, kes presidendi institutsiooni kaotamist. Artiklis vaatluse all olevates 28 demokraatlikus Euroopa riiigis valitakse president otse, kasutades selleks, kas lihtenamuse, täisenamuse või alternatiivse hääle meetodit. Valdavalt kasutatakse otsevalimisel täishääleenamue reeglit, kus võitmiseks peab kandidaat koguma vähemalt poole valimisel osalenute häältest. Kui Iirimaal valimised toimuvad, siis kasutatakse kolmandat presidenti otsevalimise meetodit alternatiivset häält. Alternatiivne hääl on üks järjestusmeetoditest. Järjestusmeetodi korral reastab valija kandidaadid häälestussedelil, kui esimeste eelistuste alusel ükski
annaabi.ee 
