20. sajandi algus kuni esimene maailmasõda
Kaitsevahendid olid tõhusamad kui
ründerelvad.
Gaas. Varem ei olnud keemiarelva kasutatud.
Tehnika. Hakati massiliselt kasutama uut tehnikat, näiteks tankid, lennukid, allveelaevad.
Mobiliseeriti kogu ühiskond. Mehed mobiliseeriti sõtta, kuid sõjatööstus toimis väga efektiiveslt.
Toodeti järjst juurde uusi relvi ja laskemoona. Varem hakati rahu sõlmima siis, kui pool varem
kogutud laskemoonast oli otsas, uut ei toodetud. Mobilisatsioon toimus mitu korda. Lihtasamate
tööde peale võeti tööle naised, paljud astusid vabatahtlikult tööle õdede ja põetajatena.
Varasemal ajal oli sõjaolukorras toiminud turumajandus, majandust hakkas reguleerima riik. Riik
oli see, kes esitas tellimusi sõjatööstusele ja sõjatööstus täitis neid. Riigi pool kehtestati mõnel juhul
töökohutsus, mis tagas sõjatööstusele tööjõu.
Riik oli see, kes jagas toituaineid ja muid defitsiitseid kaupu, kehtestades kaardisüsteemi. Asjad ei