Funktsionalism ja kontruktivism
Mõned arhitektid, nagu Bruno Taut või Le Corbusier, kasutasid ka palju värvi.
Kasutusele võeti peened postid ja tugisambad, millel seisev hoone otsekui hõljus.
Moodi tulid klaaspinnad ja laiad aknad, lausa kogu fassaadi laiused lintaknad. Ruumid
läksid sujuvalt üle ühest teiseks, tekkis voolav ruumikontseptsioon. Peale elamute
ehitati funktsionalismistiilis ka muid avalikkust teenivaid hooneid: koole, kinosid,
haiglaid jms. Revolutsiooniline uuendus oli ka Grete Schütte-Lihotzky kavandatud
2
,,Frankfurdi köök" - kõik funktsioonid olid 6,5 ruutmeetri peale mahutatud,
maksimaalse ruumisäästlikkuse põhimõttel.
Saksa, Hollandi ja Tsehhi arhitektuuris tähendas see vormide selgust, puhtaid
pindu, sirgeid jooni ja täisnurki, rangeid, siledaid ja lihtsaid vorme ja lisaks
lamekatuseid.
See arhitektuur, mida me praegu nimetame funktsionalismiks, kandis 1920.-