Pärnumaa maalihked
seetõttu, et voolav vesi erodeerib kalda alumise osa järsuks. Selliste 11,5 meetri laiuste ja
mõne meetri pikkuste settekehade vette libisemine ei põhjusta inimtegevusele otsest ohtu.
Kuid siiski võivad säärased lihked ajapikku oru veeru alumise osa järsemaks muuta ja teatud
kalde saavutades vallandada juba suurema lihke. Nii juhtus näiteks 2002. aasta Audru
maalihke puhul.
Toodud liigitusest ja kriitilistest nõlvakallakustest lähtuvalt on võimalik eristada
lihkeohtlikke orulõike, kus tuleks ehitustegevust planeerides arvestada maalihete
võimalikkusega. Maalihete analüüs on näidanud, et Pärnu piirkonnas kulgevad need
looduslikult. Maalihete tekkele on kaasa aidanud pinnase halvad tugevusomadused, suur
oruveerude kallakus, jõgede erosioon nõlva jalamil ning jõe ja pinnasevee tasemete kiired ja
ulatuslikud muutused. Inimtegevus ei ole maalihkeid algatanud, küll aga on lisategurina
soodustanud mitme lihke teket