Sokratese tähendus Antiik-Kreeka filosoofia jaoks
kui neid võis õigustatuiks tunnistada, allutada dialektilisele kontrollile.
Tollesse veendumusse on kätketud Sokratese eetilise õpetuse poliitiline implikatsioon. Ta kõneleb
“Apoloogias” sellest, et tema eetiline dialektika on jumala kingitus Ateena linnale: “Minu arvates
ongi jumal mind siia linna saatnud, et ma kogu päeva ringi käies igaüht teist lakkamatult
ärataksin, veenaksin ja teile etteheiteid teeksin” (30 e-31 a), see on linnale kasulik “… nõnda
nagu lihavusest loiuks muutunud suurele ja head tõugu hobusele on ergutamiseks vaja
kannustamist” (30 e). Siin paistab väljenduvat arusaam, et ühiskonna kui terviku paremaks-
muutmine saab toimuda vaid ühiskonna iga üksiku liikme kõlbelise täiustumise kaudu. Sokrates
oli seisukohal, et niisugusele ühiskonna edendamisele saab kaasa aidata üksnes inimesi
eraviisiliselt kõlbelisele täiustumisele ärgitades, mitte avaliku poliitilise tegevuse kaudu. Ta