maksimaalsete ratsioonidega. Mõõduka nuuma korral on söötmise intensiivsus erinevatel perioodidel erinev. Mõõdukat söötmist kasutatakse tavaliselt 12-18 kuu vanuste pullikute nuumamiseks. Siin on kolm perioodi: üleskasvatusperiood (4-6 kuud), eelnuumaperiood 12-15 kuu vanuseni ja intensiivne lõppnuum umbes 3 kuud. Veiseliha tootmise ökonoomsus oluline söötmine, mis määrab ökonoomsuse. Piimakarjakasvatuses on veiseliha teisejärguline. Lihaveiskasvatuses saadakse peaaegu kogu sissetulek veiseliha realiseerimisest, piimajõudlus on väike,kulub ainult järglase üleskasvatamiseks. Seepärast sõltub: veiseliha omahinnast ja veiseliha realiseerimishinnast. Veiseliha omahind moodustab söötade maksumus. Eesti kliimas tuleb veistele varuda talveks sööta, mis tõstab sööda maksumust ja veiseliha omahinda tervikuna. Lihaveiste pidamisel tuleb arvestada veiseliha omahinna sisse ka põhikarja pidamisele ja söötmisele minevad kulud
Mõõduka nuuma korral on söötmise intensiivsus erinevatel perioodidel erinev. Mõõdukat söötmist kasutatakse tavaliselt 12-18 kuu vanuste pullikute nuumamiseks. Siin on kolm perioodi: üleskasvatusperiood (4-6 kuud), eelnuumaperiood 12-15 kuu vanuseni ja intensiivne lõppnuum umbes 3 kuud. Veiseliha tootmise ökonoomsus oluline söötmine, mis määrab ökonoomsuse. Piimakarjakasvatuses on veiseliha teisejärguline. Lihaveiskasvatuses saadakse peaaegu kogu sissetulek veiseliha realiseerimisest, piimajõudlus on väike,kulub ainult järglase üleskasvatamiseks. Seepärast sõltub: veiseliha omahinnast ja veiseliha realiseerimishinnast. Veiseliha omahind moodustab söötade maksumus. Eesti kliimas tuleb veistele varuda talveks sööta, mis tõstab sööda maksumust ja veiseliha omahinda tervikuna. Lihaveiste pidamisel tuleb arvestada veiseliha omahinna sisse ka põhikarja pidamisele ja söötmisele minevad kulud
annaabi.ee 
