kõvaks, et niiskus temast läbi ei pääse), kivikõrbeks (paiknevad mäestike jalamil, on tekkinud rabenemise tulemusel), lössikõrbeks (poorsetest ja peentest osakestest kujunenud pinnasel) ning soolakõrbeks (seal, kus on kunagi olnud tugevasti sademeid või kunstliku niisutust, siis aga kadunud). Muldadest on kõrbetes hall-pruunmullad, hallmullad ning punamullad. Osad taimed on eluks kõrbes kohastunud paksude ja lihavate ning väga väikeste või olematute lehtedega vartega, teiste lehed on aga kas kokku rullunud või asteldeks muutunud. Osa taimi on kaetud tiheda, pehme karvastikuga. Samuti on taimi, mis ärkavad elule vaid väga lühikeseks ajaks. Samuti ulatuvad juured kas väga sügavale või on pindmine juurestik väga hästi arenenud. Kõrbete loomad on kohastunud eluks maa all ja on enamasti öise eluviisiga või suudavad lühikese ajaga läbida suuri vahemaid (antiloobid)
petersell, seller, mädarõigas, sibul, küüslauk, samuti maitseaineid apteegitill (aedtillist pehmema maitsega), basiilik, kappar, estragon, majoraan, piparmünt, meliss jt. 5.7. Dessertköögiviljad Dessertköögivilju iseloomustab hapete ja suhkrute sobivast vahekorrast tingitud head maitseomadused. Nendeks on rabarber, spargel (toiduks tarvitatakse noori võrseid) ja artisokk (toiduks kasutatakse õisiku põhja koos õisikut katvate lihavate soomuste alumise osaga). 5.8. Tomatilised köögiviljad Tomat on meie tähtsamaid kasvuhoonekultuure. Lõunas kasvatatakse teda avamaal. Sisaldab 2,5...6,5% suhkruid, õun- ja sidrunhapet, mineraalaineid (kaalium, fosfor, raud) ja kõiki tähtsamaid vitamiine. Tomati mass võib kõikuda vahemikus 5...800 g. Liigitatakse ümarikeks, kaasa arvatud kääbustomatid, ribilisteks (lihatomatid) ja pikergusteks. Tomatitel on võime järelvalmida, mis on oluline transpordi ja säilitamise seisukohalt.
annaabi.ee 
