Siis ma lähen jala trepist alla - lifti ma ei kasuta. Toetun trepi käsipuule, ja endal mul niriseb suunurgast vähehaaval verd. Nii ma lähen paar korrust allapoole - kõhtu kinni hoides, vererada järel-, siis helistan liftikella. Kui Maurice liftiukse avab ja näeb automaati minu käes, hakkab ta kriiskava, hirmunud häälega karjuma, et ma ta rahule jätaksin. Aga mina kupatan talle siiski kuuli kerre. Kuus lasku karvasesse lihavasse kõhtu. Siis ma viskan püstoli liftikäiku - muidugi pärast seda, kui olen kõik näpujäljed ära pühkinud. Siis ma ronin tagasi oma tuppa ja helistan Jane'ile, et ta tuleks ja mu kõhu kinni seoks. Kujutlesin, kuidas ta hoiab mul sigaretti huultel, kuni ma ise verest tühjaks jooksen. 22. peatükk "Ma tean, et see on Robert Burnsi luuletus." Tal oli siiski õigus. Seal on tõepoolest "Kui sa kohtad rukkipõllul, keda armastad". Olin unustanud.
kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. Talle ei meeldinud peaaegu mitte keegi. ,,Kuus lasku karvasesse lihavasse kõhtu." Holden tihti kujutas ette, kuidas ta kellegi tapab, vahel vägagi detailselt. See konkreetne lause on sellest, kuidas ta kujutas, et tapab liftipoisi Maurice. ,,On inimesi, keda ei või petta, kuigi see neile ära kuluks." Tõestus sellest, et isegi Holden kahetses mõnikord, et valetas. Muidu ta pidevalt valetas niisama kõigile, ilma vajaduseta. ,,Jumala eest, ma olen põrunud." Isegi Holden ise arvas seda. Peab ütlema, et mina olen temaga nõus.
annaabi.ee 
