Rimi liha juhtumi analüüs
Arvan et ettevõte ei eksinud ühegi õigusakti vastu, kuna kuskil pole öeldud,
kui palju peab müüma eesti- või välismaist toodangut ja igaühe enda asi,
mida ta müüb ja igaühe enda asi, kust ta oma tooteid ostab. Muidugi peab
arvetsama ettevõte ka sellega, et klient ikka rahul oleks, sest just sealt tuleb
käive, kuid tarbija kisa oli rohkem kui vaja. Reageeriti nii nagu oleks terves
Eestis liha müügist ära võetud.
Kui ettevõte teatas oma lihavalikust, oli kisa kohe lahti (tarbijad), näidates
kui palju me hoolime ikka eestimaisest toodangust, kuid samas, kui raha
ikka napib, siis ostetakse ikka seda, mis on odavam, mitte seda, mis on
eestimaine.
Tegelikkuses pööratakse nüüd vähem tähelepanu sellele, kas tegu on
geneetiliselt muundatud kaubaga või mitte ja milline on toidu päritolumaa.
MIDA ÕPPISIN SELLEST
JUHTUMIST?
TEGUTSEDA TULEKS NII, ET
TULEMUSEKS OLEKS MAKSIMUM
NAUDINGUID JA MIINIMUM