Veisekasvatuse vastused
hiljavalmivatel loomadel. Neil vahetuvad hambad varem, lihaste ja rasvkoe kasv on kiirem.
Varavalmivatel loomadel on intensiivsem ainevahetus, kuid nad on lühema elueaga ja
vananevad varem.
Lihaloomade kasvatamisel tuleb taotleda kiiret varavalmivust. Sugu- ja tööloomade
kasvatamisel, kelle puhul on oluline pikk eluiga, eelistatagu aga mõõdukat varavalmivust. Kui
veisekasvatuses taotleda intensiivset piima- ja lihatootmist, on kasulik tõsta ka veiste
varavalmivust. See võimaldab toota rohkem veiseliha, kiirendada karja käivet ja parandada
liha kvaliteeti.
Loomade eluiga ja majandusliku kasutamise iga
ei lange kokku. Harilikult on esimene tunduvalt pikem kui teine.
Näiteks on veiste eluiga 20...25 aastat, lehmade kasutusiga 8...12 ja pullidel 4...6 aastat.
Lambad võivad elada 10...15 aastat, uttede kasutusiga 6...8 ja jääradel 4...5 aastat.
Sead võivad elada 15...20 aastat,
emiseid kasutatakse 4..