Tsivilisatsioonid
Põlluharimine sai
alguse korlilusest, mille käigus oli kogutud teadmiseid erinevate looduses leiduvate
taimede kohta. Metsarikkamates piirkondades kasutati alepõllundust. Peamiseks
põlluharimise riistaks oli kuni IV at eKr kõblas, seega oli esimeseks põlluharimise
viisikd kõplapõllundus. Karjakasvatus omakorda sai alguse küttimisest, mille käigus
kinni püütud noorloomi säilitati elusa lihatagavarana. Esimesteks kariloomadeks olid
lambad ja kitsed, hiljem kodustati ka sead ning veised. Paljudes vähemviljakates
piirkondades (ka Eestis) ei tõrjunud põlluharimine ja karjakasvatus pika aja jooksul
küttimist ja korilust kõrvale, vaid need jäid täiendavateks elatusallikateks.
3.2. Varaseimad põlluharijate asulad:
Piirkondades, kus põlluharimine muutus elanike peamiseks tegevusvaldkonnaks, tõi
see enesega kaasa suuri muutuseid
annaabi.ee 
