Eesti rahvatoite
Küünlapäevaga tähistati looduses toimunud muutust külma selgroo murdumist. Seepärast
küpsetatigi seaselgroogu või keedeti seakülge kapsaste ja tangudega.
Traditsiooniliseks vastlapäevatoiduks oli oa- või herneleem seajalgadega. Külvimees pidi
vastlapäeval üheks korda sööma, siis andvat põld üheksakordse seemne. Uuemaaegsed
vastlapäevatoidud on vastlapuder ja kuklid. Vastlapäevaks lõppesid üldiselt lihatagavarad otsa ja
järgnevatel tähtpäevadel ning pidudel kasutati rohkem muna-, jahu- ja piimatoite.
Madisepäeval (24. veebruar) võis küpsetada kooki, keeta tangusööki, ei tohtinud aga kapsaid,
uba ega herneid keeta, et nad kasvuajal ära ei ussitaks. Samuti ei tohtinud süüa liha ja kartuleid.
Karjalaskepäeval (14. aprill) anti mõnel pool isegi kariloomale tükk leiba, et loomad oleksid
aasta läbi söönud ja sigivad.
Künnipäeval (14
annaabi.ee 
