* Märgade jalatsitega jooksmine on üks kindlamaid eeldusi villide tekkimiseks. Seepärast hoidu porilompidest ning võimaluse korral väldi ka pikemaid jooksutreeninguid vihmas. * Enne jooksma minekut tuleb veenduda selles, et sokid ja jalatsid on korralikult kuivad. Kui jalad tavapärasest rohkem higistavad, võiksid kasutada spetsiaalseid, minimaalselt niiskust siduvast materjalist sokke ning proovida ka erinevate jalapuudrite sobilikkust oma jalgadele. Lihasvenitused Säärelihaste venitused kimbutavad kõige sagedamini pikamaajooksjaid. Selleks, et vältida säärelihase vigastamist, pead teadma, kuidas vastavad lihased töötavad. Sääre kolmpealihased koosnevad kahest osast - nn. lihase kõhust ja Achilleuse kõõlusest, mis ühendab säärelihast kandluuga. Sääre kolmpealihase vigastused hõlmavad tavaliselt kõige nõrgemat ühenduskohta - kõõluse ja lihase sidelüli. Seda vigastust nimetatakse lihase kõõluse venituseks.
* Märgade jalatsitega jooksmine on üks kindlamaid eeldusi villide tekkimiseks. Seepärast hoidu porilompidest ning võimaluse korral väldi ka pikemaid jooksutreeninguid vihmas. * Enne jooksma minekut tuleb veenduda selles, et sokid ja jalatsid on korralikult kuivad. Kui jalad tavapärasest rohkem higistavad, võiksid kasutada spetsiaalseid, minimaalselt niiskust siduvast materjalist sokke ning proovida ka erinevate jalapuudrite sobilikkust oma jalgadele. Lihasvenitused Säärelihaste venitused kimbutavad kõige sagedamini pikamaajooksjaid. Selleks, et vältida säärelihase vigastamist, pead teadma, kuidas vastavad lihased töötavad. Sääre kolmpealihased koosnevad kahest osast - nn. lihase kõhust ja Achilleuse kõõlusest, mis ühendab säärelihast kandluuga. Sääre kolmpealihase vigastused hõlmavad tavaliselt kõige nõrgemat ühenduskohta - kõõluse ja lihase sidelüli. Seda vigastust nimetatakse lihase kõõluse venituseks.