Koera referaat
hundi. Magamaheitmisel keerleb ta tükk aega ühel kohal, kraabib küüntega põrandat
või maapinda, just nagu oleks ta ümber mets, jalge all aga pehme rohi. Mõnikord
istub koer kuuvalgel ööl, koon püsti, ning ulub nukralt kuu poole. Ka käib ta mööda
hoovi, suur kont suus, piilub kahele poole ja matab kondi siis maasse - peidab selle
tagavaraks.
Nagu hunt nii on ka koer kiire ja väsimatu jooksja: tal on tugevad kopsud ja
lihasterikkad jalad. Ta on ka hea ujuja.
Koer on varvulkõndija loom. Tema varvaste all on pehmed nahksed padjakesed -
päkad, mille vahel asuvad küünised. Koera kõndimisel mööda põrandat on kuulda
krõbinat, kuna tema küünised pole sissetõmmatavad, nagu nad on kassil. Koeral on
hästi arenenud haistmine, ta eraldab väga peenelt erinevaid lõhnu. Suurepärane on tal
ka kuulmine, seda soodustavad liikuvad kõrvalestad. Nägemine on keskpärane.