AP sagedus tõuseb · lävi väikseim stiimuli energia hulk, mis on võimeline esile kutsuma resteptori ärrituse · lokalisatsioon- eri piirkondadest tulev info hoitakse NS ruumiliselt lahus Somaatiline tundlikkus · Puutetundlikkus- mehanoretseptorid · Propriotseptsioon ja kinesteesia- kehaosade asendi ja nende liikumise tajumine. Lihase kontraktsiooni läbiviivad lihaskiudud e ekstrafusaarsed lihaskiudud, mida innerveerivad -motoneuronid. Lihaskäävid- lihaskiud+närvilõpmed, keha asendi retseptorid, tundlikud lihase venituse korral. Golgi kõõlusorganid tundliku lihase kontraktsiooni suhtes, takistavad seda. · Valu- notsiretseptorid, kaasneb sümp NS aktivatsioon. Roll alanevatel inhibeerivatel teedel, lähtuvad taalamusest ja ajutüvest, transmitteriteks endorfiinid. · Temperatuur- temp tõusmine 10 kraadi võrra, kiirendab ainevahetust 2x
Vöötlihaskiul paiknevad müofibrillid, tänu millele lihas kokku tõmbab. Üks müofibrill koosneb müofilamentidest (antiin, müosiin). Müafilamentide korrapärane vaheldumine tekitab vöötlihaskiudude ristivöödilisuse. 58) Lihase ehitus Lihas kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Lihaskiudud ümbritseb endomüüsium, lihaskiu kimpu perimüüsium ja kogu lihast epimüüsium. 59) Nimeta lihaste erinevad kujud Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Lühikesed lihased asetsevad peamiselt kerel, lülisambalülide ja roiete vahel. Laiad lihased kehaõõnte seintes. 60) Nimeta Lihaste abiseadeldised Lihase tööd soodustavad nende abiseadeldised: 1)Sidekirmed – (rindkere-nimme sidekirme) need ei lase
annaabi.ee 
