BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)
Enamasti ei mõju nad kohe surmavalt, vaid nõrgestavad teda. Kõikidel ussidel on pikk kitsjas
jalgadeta keha, millel saab eristada eesosa (seal on suu) ja sabaosa.
29. Rõngussid
Rõngusside keha koosneb lülidest ning üks kõige tuntuimaid rõngusse on vihmauss.
Vihmaussi keha koosneb eesosast, tagaosast ning vööst. Nende naha, mida nimetatakse
epiteeliks, all paikneb ringlihaskiht ning pikilihaskiht. Epiteel koos lihaskihtidega moodustab
kehaseina ehk nahklihasmõigu, mis on usside toeks. Selle alla jääb vedelikuga täidetud
kehaõõs, kus paiknevad siseelundid. Nahk on limanäärmeterikas ning sellel pole selgelt
nähtavaid jätkeid kuid iga lüli külgedel asetsevad paarikaupa väikesed harjakesed.
Vihmaussid on liitsugulised, neil on nii isas- kui ka emassuguorganid. Paaritumise ajal
vahetatakse seemnerakke. Vahetult pärast seda hakkab vööpiirkond eritima ohtralt lima,
millest moodustatakse torukujuline kookon