Inimene
paikevatele muofibrillidele. Müofibrbillid koosnevad müofilamentidest aktiinist ja müosiinist. Lihaskude on
kahte liiki: silelihaskude ja vöörlihaskude. Silelihaskude koosneb ühetuumalistest käävjatest rakkudest, mille
kokkutõmme toimub aeglaselt. Silelihase kokktõmme ei allu tahtele, seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem
kui ka mõned hormoonid. Vöötlihaskude koosneb lihaskidudest, mis kujutavad endast pikki paljutuumseid
rakke. Müofirbillide erilise asetuse tõttu lihaskiududes näivad need ristipidi vöödilised. Vöötlihaskude
jaotatakse kaheks: skeletilihased ja südamelihased. Skeletilihased kinnituvad kõõlustega toese kõlge ja
võimaldavad liikuda. Südamelihaste rakud on väiksemad, harunenud ning ühenduvad omavahel võrgustikuks.