Kärbseseente (Amanita ) levik ja ökoloogia Eestis ja Austraalias
kitsa vatja voldina; viljakehad suhteliseltväikesed (kübar kuni 7 cm). Kollast ja pruuni kärbseseent
ei peeta otseselt mürgiseks, küll aga inimeselekahjulikke aineid (bufoteniini) sisaldavateks (Hanso
jt. 2000). Austraalias ei esine.
1.3.5 Roosa kärbseseen
Sageli esineb meil veel okas- ja segametsades juulist alates
roosat kärbseseent(A. rubescens(Pers.: Fr.)Gray); kübar on tal punakas-, kollakas- kuni
hallikaspruun, alati roosaka või lihapunakavarjundiga, enamasti ebaühtlaselt värvunud, alati
kübaraga sama värvi näsajate ebemetega; jalal iseloomulik valge lai rihveljas rõngas, jala alus
roosakas, tupp kontsentriliste ebemeliste vöötidena; seenelihaheleroosakas, eriti kübaranaha all;
värskelt mürgine, kuid kupatatult söödav (Hanso jt.2000). Austraalias puudub.
1.3.6 Hall kärbseseen
Välimuselt on roosa kärbseseenega sarnane hall kärbseseen(A. spissa(Fr.) P. Kumm.), mille kübar
annaabi.ee 
