In vitro – tuleviku liha
Praegu proovitakse luua
kandjaid E. Coli, pichia pastise ja Aspergillus nigeri põhjal. Sünteetilised kandjad võivad
lahustada suuri hulki hapnikku ja seega võivad omada sama toimet, kui hemoglobiin. Siiski on
nad väga ohtlikud kasvuhoonegaasidena ja seega nad ei ole ideaalsed hapnikukandjad. (Datar
2010)
Takistused in vitro liha kasvatamisel
Kõige suuremateks takistusteks praegu on
a) homoöstaatilise regulatsiooni puudumine. Homoöstaasi puudumumine mõjutab
lihaproduktide toiteväärtust, kuna organid on täthsad toitainete imendumisel ja jaotamisel elusas
organismis. Lihaskude on ka väga metaboolne kude ja selle jäägid tuleb eemaldada või
taaskäidelda.
b)protsess tuleb läbi viia suurel skaalal. Tootmine suurel skaalal on tähtis kuid siiamaani veel
saavutamata. Praegused suured in vitro liha kultuurid sentimeetrites, kuna koeuuringute suurem
tähelepanu läheb just in vivo koe parandamisse. Selleks, et toota tööstuslikku hulka in vitro liha,