Eesti kultuurilugu
tähistamisel, nn. tutipäeva puhul.) Perenaine ei jätnud päevakangelast meeleheast ilma. Karjane
sai keedetud muna ja kakukese või karaski.
Talve jooksul maja ümbrusse kogunenud praht, aga ka jõuluajaks tuppa toodud jõuluõled toodi
taimelava peale ja süüdati põlema, et kasvaksid ilusad kapsataimed. Kuigi jõudsid kätte ajad, mil
maagiasse enam ei usutud, jäi tuletegemise komme püsima. Siia juurde kuulub mõnus
jutuvestmine orgi otsas lihapalade küpsetamisega.
Väljaspool kodu kujunes jürituli külanoorte kokkukutsujaks ja tutvumisõhtuks. Suveks, tööajaga
jüripäevast mihklipäevani, tuli peredesse uut tööjõudu sulaseid ja tüdrukuid, karjapoisse ja
-plikasid. Jürituld tehakse ka Jüriöö ülestõusu (1343. a.) mälestuseks, samuti korraldatakse öiseid
orienteerumisi, jüriöö jooks toimub tõrvikute või taskulampide valgel.
Majanduskalendri jüripäev on tänaseks isegi Setumaal oma tähtsust kaotamas