Nero
Roomas olnud. Osades kohtades pani küll mõtlema, et kas tõesti
kunagi nõnda oli. Roomas oli tol ajal palju petmisis ja mõttetuid
tapmisi. Inimelu ei maksa kuigi palju. Tapetakse sugulasi ja
võõraid, tapetakse kristlasi ja Rooma jumalate kummardajaid,
välguvad pistodad, tilgub mürk. Ühtede roomlaste kombelõtvus ja
teiste karskus tekitavad kogu teose kestel suuri vastuolusid.
Rohkesti on vägivalla kõrval ka armastust, nii siirast kui oma-
3
kasupüüdlikku, nii hingelist kui lihalist, on truudusemurdmisi ja
ustavust viimse hingetõmbeni.
Mulle meeldis, et Nero ei olnud selline valitseja nagu tavaliselt
ollakse: hästi karmi sõnaga, sõjakas ja kuri oma rahva vastu. Nero
tegevus oleneb mõjutajatest. Ta nautis muusikat, teatrit ja muid
meelelahutusi. Osales ka ise loomingulistes tegevustes. Ta ei
tahtnud sõdu pidada ja lasi teistel tähtsamad otsused vastu võtta.
Roomas oli ka palju homoseksuaalsust. See oli täiesti tavaline kui
mees oli näiteks biseksuaal