Meritäht
ligidal. Keset iga kiire allkülge kulgeb vagu, milles on arvukalt pehmeid liikuvaid jätkeid, hiljuse-
ehk ambulakraaljalakesi, mis meritätedel talitlevad kulgemiselundeina.(1)
Meritäht liigub mööda merepõhja kiirte alapooltel olevate jalakestega (hiljuse- ehk
ambulakraalijalakesed), jalgu on umbes 500 ja nad on torukujulised ning seest õõnsad. Neid võib
igas kiires olla mitu sada. Iga hiljusejalake on ühenduses kiire sees leiduva kupla ehk ampulliga-
väikese põiekujulise lihalise kotikesega, mis või kokku tõmbuda ja paisuda. Hiljusejalakesed ise
võivad samuti tugevasti välja sirutada ja kokku tõmbuda, samuti ka mis tahes suunas painduda.
Enamikul meritähtede iga hiljusejalakese otsas on iminapp. Iminappad eritavad näärmarakkudest
kleepuvat lima. Üks mingi pinna külge imenud hiljusejalake võib kokku tõmbudes kinni hoida kuni
30 g-list koormust, mitme kiire paljude jalakeste ühisel koordineeritud tegevusel võib aga meritähe