Eesti Vabariik 1918-1940
hoogustunud kuni 1928 aastani. 1929.-1932. aastal langes nii välja- kui ka
sissevedu. 1933. aastast hakkas väliskaubanduskäive taas pidevalt tõusma.
Riikide järgi oli väljaveomaadest esikohal Inglismaa, kuhu viidi 1/3 üldväljaveost.
Teisel kohal oli Saksamaa kelle arvele tuli ¼ väljaveost. Venemaa arvele langes kuni
1926. Aastani veel kuni 13% väljaveost, kuid järgmiste aastatega see langes.
Rohkem kui miljoni krooni väärtuses eksporditi veel paberit, muud lihakaupa, värsket
kala, rukist, piiritust, kartulit, kunstsarve ja toornahku
Sisseveos oli olulisemad mitmesugused valmissaadused nagu tekstiilitööstuse
saadused, metallid ja metallikaubad, jõud-, tööstus- ja põllumajandusmasinad,
keemiakaubad; toor- ja poolvalmisained nagu tubakas, toornahad, puuvill, kivisüsi,
nafta- ja nafta saadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning
jooke. Riikidest oli sisseveo alal esikohal Saksamaa, kelle arvele langes 30%. Kaupu
annaabi.ee 
