paremini troopilise ja subtroopilise kliimaga alad. · Arahhis kasvab kuni 75 cm kõrguse roni- või põõsastaime küljes. · Taimele kasvavad iga 2-3 kuu järel väikesed kollased õied. · Tavaliselt on kaunad 3-4 cm pikad ning sisaldavad 2-3 seemet. · Iga piklik seeme on kaetud punakaspruuni kilega. http://tka.nutridata.ee/tka/showFood.action?food.id=725 · Maapähkel sisaldab kahte valget värvi paksu ja lihakast idulehte, mille vahel on idu. MAAPÄHKLI PÄRITOLU Maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel on pärit paigast, kus on sündinud vähesed kultuurtaimed. Tema algkodu on Kesk-Brasiilia kuivadel kiltmaadel. Maapähkli
lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Õunvili (malum) on iseloomulik roosõieliste (Rosaceae) sugukonna õunapuuliste alamsugukonnale Pomoideae, näiteks perekondades õunapuu (Malus), pirnipuu (Pyrus), pihlakas (Sorbus), küdoonia (Cydonia), viirpuu (Crataegus). Õunvili areneb alumisest sigimikust, kusjuures enamik lihakast osast moodustub laienenud õiepõhja servadest -- hüpantiumist. Õunvilja viiepesalise "südame" pärgamendisarnased seinad vastavad viljalehtede seintele. Väljast on noor õunvili kaetud kutiniseerunud epidermiga, esinevad ka kloroplastid, õhulõhed ja trihhoomid. Edasises arengus asenduvad õhulõhed lõvedega, kloroplastid kromoplastidega, epiderm aga õhukese peridermiga, moodustades õuna "naha". "Viljaliha" koosneb suurte rakuvaheruumidega põhikoest
annaabi.ee 
