Kokakunsti jaotus Lihtsam jaotus eristab vaid põhja- ja lõunapoolse Hispaania köögikunsti. Riigi geograafilises keskmes paiknevast pealinnast Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Madridist lõuna pool valitsevad riis ja sealiha; sadamalinnast Valenciast pärineb kuulus panniroog paella valenciana Lihaja juustutooted Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, ning tsillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Hispaania arvukad juustud on pikantse maitsega. Joogid Tänu roomlaste algatatud viinamarjakasvatuskultuurile on Hispaania tänapäeval üks maailma suurimaid veinitootjaid. Õlut tarbitakse tänapäeval Hispaanias suhteliselt palju.
Evolutsiooni seisukohast on koduloomad inimesega mutualistlikus sümbioosis elavad liigid või asurkonnad, kes on kunstliku valiku mõjul muutunud inimesele soovitavas suunas. 148. Kõige varem kodustatud loomi. Hunt metskassi Aafrika alamliik F. catus libyca nirk stepituhkur 149. Põllumajandusloomade kodustamise keskusi minevikus eri maailmajagudes. Kolm mäletsejat – veis (Bos taurus), kits (Capra hircus) ja lammas (Ovis aries) on kõik EesAasiast. Kõik lihaja piimaloomad, veis ka veoloom (eesti k. vedis!), lammas ja kits villaloomad. Alguses tarastatud karjadena. Veiseid (esivanem tarvas, Bos primigenius) peeti ühe teooria järgi kõigepealt ohvriloomadena, kuna nad kannavad peas püha kuusirpi. Vankrija adravedu tuli hiljem. Piim võis algul olla samuti ohvriand või preestrite jook. Troopikas asendab veist edukalt pühvel (Bubalus bubalis). Kitsede ja lammaste asemel on Aafrikas kodustatud ja taas unustatud mitmeid antiloope. 150