Tähtpäevad
lina ei tahtnud kasvada. Viidi ka väljale sõnnikut - viljakasvu
tagamiseks; käidi võõraid lambaid pügamas - kas lammaste
rikkumiseks või kohtuõnne saamiseks; viidi raudesemeid lauda läve
alla - karja õnnestumiseks; rakendati esimest korda noori hobuseid
või härgi - võtavad kiiresti õppust jne. Lastel lasti tuppa tuua nn
linnulaaste, et nad leiaksid suvel palju pesi. Sedasama tehti
muudelgi kevadistel pühadel.
Lääne-Euroopaga sarnane on veel nn lihaeide
ringiliikumine ja vastla kottiajamise tava - lapsed
käsutati pööninguluugi alla vastelt kotti püüdma ja visati
neile ülevalt vett kaela.
19. sajandil otsiti mõnel pool teenijaid (ehkki enamasti
toimusid teenijate otsimine ja mokalaadad uute abiliste
leidmiseks hoopis küünlapäeval). Hoopis olulisem oli, et
vastlapäev kuulus nn naistepühade hulka – naised läksid
kõrtsi, kuid näiteks külas käimine oli sel päeval keelatud.
annaabi.ee 
