Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused
Puumädanike viljakehad toodavad varakevadest hilissügiseni tohutul hulgal eoseid. Satub
seeneeos maapinnale, alustaimestikule, puutüvele, okstele, lehtedele jm., kinnitub ta sinna
tugevasti ja hakkab idanema. Pärast idanemist hakkab nakatunud taimes arenema
seeneniidistik ning puidu rakuseinad hakkavad lagunema seeneniitide poolt toodetavate
fermentide toimel. Puu- ja puidumädanikele on kõige olulisemad tselluloosi lagundav ferment
tsellulaas, ligniini lagundav ferment ligninaas ja hemitselluloosi lagundav ferment
hemitsellulaas. Mädanemisprotsessi lõpp-produktideks on süsihappegaas ja vesi.
Mädanemisprotsess puidus avaldub värvuses (valge, pruun ja kirju mädanik) ja mädaneva
puidu struktuuri muutustes.
Mädaneva osa paiknemise järgi tüve ristlõikes eristatakse perifeerset ja südamemädanikku.
Perifeerse mädaniku korral levib mädanik puidu välisosas ja tungib väljastpoolt sissepoole,
südamemädaniku korral aga tüve keskosast väljapoole.