Liisoja ja Mäe talu mullastik
Esineb otsest mõju,
11
mis avaldub kliimaelementide vahetu tegevusena ja kaudset, mille puhul toimub muutus
taimsete ja loomsete organismide kaudu. Taimestiku koosseis, varise hulk, selle lagunemise
kiirus, laguahelate iseloom ja bioloogilisse aineringesse võetavate elementide arv sõltuvad
kõik kliimast. Pinnamood mõjutab mullateket kaudselt, näiteks kallakulistel aladel võib
esineda ligniiskust ning lõunapoolse nõlva muld saab rohkem otsest päikesekiirgust. Mulla
vanus on see aeg, mis kulub lähtekivimi muutmiseks mullaks pikaajalise mullatekkeprotsessi
tagajärjel. Eesti mullad on noored (2000-4000 a), võrreldes maailma muldadega (10 000-
13 000 a). Antropogeenne ehk inimetegur mõjutab muldi kas negatiivselt või positiivselt.
Muldade kultuuristamisel suureneneb bioloogilise aineringe aastakäive, kuid samas võib
sellega kaasneda ka muldkatte saastumine