kauasäilivaks jne. [11]. 2.2 Ligniin. 10 Põhjustab puitumist, puitumine on lignifitseerumine ehk ligniini ladestumine. Ligniin annab rakukestadele jäikuse. Eriti rakud kivisrakud (nt viljaluudes, pähklikoores). Lehtpuu puidus rohkem ja okaspuu puidus vähem ligniini. Tselluloos glükoosi molekulid pikas reas, ligniinil fenoolsed ühendid omavahel harunevates ühikutes, ligniin ladestub tselluloosi kudede vahele. Molekul hajutatud, ometi suur ja üks. Ligniin väga raskesti lagundatav. Tselluloosi lagundamisega ei saa paljud organismid hakkama, ligniiniga ei saa enamus. Parkained Toomingamarjad, tammetõrud. Taimele kaitseained. Inimese jaoks olulised: naha parkimine [4]. 2.3 Hüdrolüüs. See on purustatud puidumassi töötlemine kõrgel temperatuuril. Selle reaktsiooni tulemusel saadakse tehniline suhkur
Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, seega ühe mahuühiku (puidusubstants koos kõikide õõnsustega) massina. Puitaine massi ja selle kompaktruumala (ruumala, kui puidust on välja pressitud kõik õõnsused) suhet nimetatakse puitaine tiheduseks. Puiduaine põhiline osa on koondatud tselluloosist ja ligniinist koosnevatesse rakuseintesse. Puitaine tihedus on seega puiduliigist olenemata ligikaudu sama, mis tselluloosil (1,58 g/cm³) ja ligniinil (1,40 g/cm³). Puitaine täpne tihedus määratakse puitmaterjali heeliumi sisse asetamisel ning tiheduseks saadakse keskmiselt 1530 kg/m3 (1,53 g/cm3). Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis sisaldab ta vähemal või suuremal määral niiskust. Puidu tiheduse puhul peab kindlasti teadma niiskussisaldust, sest tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda. Erinevate puiduliikide tihedusi saab võrrelda ainult siis, kui need
annaabi.ee 
