Lõpuks saadi kokkuleppele ka alevi piirides olevate maanteede parandamise asjus. („Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931). Aastal 1932 tekkis Elva alevivalitsuses kriis ja linnapea Lell astus tagasi. Tema asemele sai alevivanemaks Juhan Sepp. Selle linnapea ajal sai alev 10-ne aastaseks. Pidustused toimusid korraldatuna alevivalitsuse poolt. Istutati juubelitamm ja kutsuti ~ 70 külalist. Volikogu tegeles enamasti ikka suvitajate ligimeelitamisega, aga ka alaliste elanike heaolu tagamisega. Koostati hoonestuse- ja tänavate-, kui ka linna üldplaneering. Aastal 1934 kinnitati Elvale ja Nuti(Peedu) asundusele suvituskoha õigused. 1936. aastal muudeti Nuti Peeduks. Ühes suvitajate arvu kasvamisega laiendati mitmeid kordi raudteejaama, rannahoonet ja staadioni. Plaaniti rajada kalakasvandust Arbi järvele.30-date aastate keskel tõusis tähtsaks küsimuseks teetolmu, mis oli saanud kõige suuremaks saasteallikaks Elvas, vähendamine
tööotsijate andmeid, nende oskusi ja eelnevaid kogemusi. Kuna tööbürood ei värba aktiivselt inimesi, vaid tegelevad ainult nendega, kes ise sinna pöörduvad, siis on valik suhteliselt väike ja asutusele vajalikku inimest ei pruugi sealsest andmebaasist leida. (Alas 2005: 62) Vastavalt firmade tellimustele tegelevad juhtide ja spetsialistide otsimisega personaliotsingu firmad. Kuna eesmärgiks on firmade vajaduste rahuldamine, tegeldakse vajalike oskustega kandidaatide ligimeelitamisega aktiivselt ja tõenäosus saada vajalik töötaja on märkimisväärselt suurem kui tööbüroo kaudu. Kuigi see meetod on eelmisega võrreldes edukam, on selle puuduseks kõrge maksumus. (Alas 2005: 62) Töötajate liidud ja ühendused aitavad organisatsioonidel leida kvalifitseeritud töötajaid, kuulutades vabu töökohti välja oma häälekandjates ning korraldades konverentse ja töölaatu, kus tööandjad ja otsijad saavad kohtuda. Sellised üritused on kasulikud mõlemale osapoolele