Anatoomia. Kaitsereaktsioon
Lisaks sellele on elavad nahal ja limaskestadel mikroorganismi, mis
moodustavad nn inimese normaalse MIKROFLOORA ja kaitsevad organismi
kahjulikke mikroobide eest.
Teiseks kaitsebarjääriks on organismi sisekeskkond: veri, lümf, koevedelik.
Organismi omadust eristada kehavõõraid aineid ning neid kahjutuks
teha ja tänu sellele säilitada sisekeskkonna keemiline ja bioloogiline
püsivus nimetatakse IMMUUNSUSEKS.
Vanimaks immuunsuse ligiks on MITTESPETSIIFILINE
IMMUUNSUS, mille avastas I.I.Mentsikov. Seda immuunsuse liiki
nimetatakse mittespetsiifiliseks, kuna ta mõjutab kõiki mikroorganismi,
olenamata nende liikidest.
Mittespetsiifiliste kaitsemehhanismide hulka kuulub näiteks õgirakkude
tegevus. Need rakud on spetsialiseerunud ebasoovitavate materjalide
(bakterid, viirused, võõrvalgud) sissevõtmiseks ja nende lagundamiseks.
Peamised fagotsüteerivad (õgivad) rakud on: neutrofiilid ja makrofaagid.