Ekvatoriaalsed vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad paiknevad kahel pool ekvaatorit ligikaudu10° põhja- ja lõunalaiuseni. Sellesse piirkonda jäävad Kesk- Aafrika, Amazonase jõgikond Lõuna-Ameerikas, Malai saarestik ning Malaka poolsaar Aasias ja osake Põhja- Austraaliast. Ekvatoriaalne kliima on palav ja niiske, aastaaegu ei esine ja ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Lõunaks on temperatuur tõusnud umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja
lagundamise eest, osalevad rakusiseste signaalide ülekandel (vt. signaali ülekanne ja rakutsükli regulatsioon), moodustavad raku pinnamarkereid ja on olulised valkude aktiivsuse regulatsioonil. Valkude ruuminilne sruktuur sõltub ümbritsevast keskkonnast. Vee keskkonnas surutakse hüdrofoobsed aminohapped valgu südamikku ja väljapoole jäävad hüdrofiilsed (laetud) aminohapped. Vee molekulid on omavahel seotud vesiniksidemetega. Nende sidemete eluiga on lühike (üks side püsib ligikaudu10-9 sek.). Sellegipoolest on suurem osa vee molekule igal ajahetkel omavahel vesiniksidemetega seotud. Vee keskkonna struktuur (vesiniksidemete moodustamise võime) suunab valkude struktuuri teket ja püsimist. Valgu sekundaarstruktuur moodustub samuti vesiniksidemete varal. Sekundaarstruktuuri moodustavd H-sidemed tekivad valgu selgroo peptiidsidemete amino- ja karboksüülrühmade vahel. Valkude sekundaarstruktuuri põhilised elemendid on -heeliks ja -kiht (lamepoogen) vt. joonised 1.18 ja 1
annaabi.ee 
