"ligihiilija" - 1 õppematerjal

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

Tagane tasa ümisedes tuldud teed, osutades, et sul pole kurjust meelel. Hunt on olnud siinkandis sagedasem 1950ndatel, kuid viimastel aastatel harva Lahemaale sattunud. Ta jälg võib olla üle 10 cm pikk. Lumes käib hundikari ühte jälge. Alles raja käänukoht või saagijahi algus võib karja tegeliku suuruse reeta. Ilves, meie ainus metskass, ei elutse ainult üksildases laanes ja tuulemurrus, vaid hoidub sinna, kus on saakloomi ­ metskitsi, jäneseid jt. Ta on osav saagile ligihiilija, kes kasutab küüniseid vaid ohvri tabamiseks, puu otsa ronimiseks või enesekaitseks. Murrab võimaluse korral rohkem kui korraga ära süüa jaksab, ega saa jagu külmunud toidust. Kiskjad omavahel pole sugugi suured sõbrad. Hunt ja ilves ,,kontrollivad,, rebase ja kähriku arvukust, peale selle murrab karugi kährikuid ja ilves aegajalt mõne nugise. Hunt ja ilves inimest tavaliselt ei ründa, küll aga võib seda teha väikeste järglastega põdralehm