Johannes Aaviku ettepanekud morfoloogias
kerjajaiga , õnnetomaiga .
Nn ametliku eesti keele mitmus on nagunii küllalt tüüpiderohke: de-mitmus (kappi+de+l) ,
itmus (raamatu+i+l) ja tüvemitmus (sõnu+l, jalu+l, käsi+l). A
i-m avik püüdis laiendada
tüvemitmuse (kõige erandlikuma mitmusetüübi) piirkonda reeglipärase de-mitmuse arvel.
Aavik ei lasknud enda ligidalegi mõtet, et keel on süsteem, milles arhailine ja erandlik ei saa
olla valdav. Käänamist viimne : viimse : viimist on ju võimalik sobitada eesti
käänamissüsteemi, aga see ei esinda produktiivset tüüpi, vaid ikka ja jälle erandlikku. Erisusi
leidub isegi käänamistüüpides, milles nendeks pole mingit põhjust: korter : kortri, aga trahter
: trahteri .
Aavik soovitab kasutada ka instruktiivi, „...seda nii elegantset käänet....”. Aavikul endal
annaabi.ee 
