Sakala kõrgustik
Devoni platoo kirjuvärvilistes liivakas-savikatest settekivimitest lääneosale.Vertikaalsihiliste
lõhede kohale kujunenud järsuveerulised vanad orud (ürgorud) on liigestanud ala lavadeks.
Mattunud orgude seas on seni teada võimsaim kuni 207 m sügavune, jääaegadel setetega
täitunud Abja org. Selle oru geoloogilise kaardistamise käigus puurimisega avastatud põhi
asub 143m allpool nüüdisaegset merepinda. Vana, osaliselt mattunud Viljandi oru (ligi75m
sügav) põhi on kuni 26 meetrit merepinnast madalam. Kõige enam on orud mattunud
paksema pinnakattega kõrgustiku põhjaosas. Osaliselt on seal nõguvormina säilinud Mäeküla,
Mudiste ja Lõhavere orulõigud.
Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219-220
Sakala kõrgustiku pinnamood
Pinnamoe olulisemateks liigestajateks on need suuremad vanad orud, mis jääaegadel
annaabi.ee 
