Stress
Suur hulk õpilasi kogeb ajutist või pidevat
stressi seoses kehva edasijõudmisega mõnes aines (tüdrukud sagedamini füüsikas,
poisidvõõrkeeltes jne.).
Koolistress väljendub õpetajaile ja enamikele lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad,
kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sageneb haigestumine
nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele
käegalöömine koolist lahkumiseni (ligi12% põhikoolide õpilastele langeb koolist välja!) ja
kriminaalsete tegudeni (lõviosa pisivargustest ja autoärandamistest langeb teismeliste arvele!).
2.1 Mis võiks koolistressi vähendada?
Paljugi oleks siin ära teha õpetajatel, kes nooremas koolieas laste jaoks võiksid olla mõistva
vanema, keskastme õpilastele abistava sõbra ja lõpuklasside noortele targa nõuandja rollis.
Õpilastele tuleks maast-madalast jagada endaga toimetuleku alaseid teadmisi, näiteks sellest,
annaabi.ee 
