( )Siiski ei moodusta enamus neist põhiosa tema toidulauast. Suvel on nende toiduks rohttaimed nagu hundinui, pilliroog, angervaks, vesikupp, vesiroos ja ubaleht, mida ka Arussaare ojal rohkelt leidub. Minu vaatluste järgi eelistavad koprad puudest enamasti haabu ja pajusid, aga lepivad ka leppadega. Olen märganud, et nad eelistavad lehtpuid ja neistki jätavad kase suure tõenäosusega välja. Arussaare ojal on koprad elanud juba ligi10 aastat. Seetõttu võiks nende arvuks pesakuhilas pakkuda ligikaudu 9-10 isendit. Seevastu kraavil elavatele ei julge ma pakkuda rohkem kui vaid 2 looma, kes sel talvel üsnagi tõenäoliselt paarituvad. Kevadel on neid seega kohe hulga rohkem. 2.2. Kobraste elutegevuse mõju ümbritsevatele ökosüsteemidele. Selle osas toon ära nende alade varasema, nüüdse ja ka oletatava ökosüsteemide kasutuse.
1918. aastal muudeti kool 6- klassiliseks. Alates 1921. aastast hakkas Maavalitsus hoolitsema kooli heaolu eest. Siit algasid kooli paremad päevad. 1924. aastal ehitati endine Uderna Postijaama hoone ümber kahekordseks koolimajaks ja uue hoone pühitsemine toimus sama aasta 16. novembril. Koolimaja ehitus läks maksma 38696 krooni. Uus maja mahutas 10 klassiruumi, jalutusruumid, loodusteaduse kabineti, kantselei, juhataja korteri jne. Õpilasi oli tollal 300 ümber ja õpetajaid ligi10. Paljud algkoolilõpetajad läksid edasi õppima Tartusse (kutse- või keskkooli). Ülikooli jõudsid vähesed. Elvas tegutses ka saksa algkool, milles õppis vaid kümmekond õpilast ühe õpetaja juhatusel. („Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931) Suurematest üritustest vääriks märkimist kohalik laulupidu, mis peeti 1923. aasta suvel õpetaja Mälgi agaral ettevõtmisel „Liivaorus“ maantee kõrval. Samuti toimus siin ka aastal 1925 põllutöönäitus
annaabi.ee 
