Andekusest ja andekatest lastest
Renzulli oli
esimene, kes osutas tähelepanu sellele, et varasemad, pelgalt IQ-testide
alusel tehtud otsustused andekuse kohta (andekaks loetakse intelligentsus-
testide alusel lapsi, kelle IQ on üle 120–130) mõõdavad pigem nii-öelda
kooliandekust ehk testide sooritamise andekust, mis tugineb üldisele intel-
ligentsusele, s.o taiplikkusele ning oskusele meelde jätta ja reprodutseerida
omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat
– võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002). Kui seos IQ-näitajate ja
kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole
leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale