Goethe - Noore Wertheri kannatused
vaatasin, milliste imeliste aimustega ma seda jälgisin, kui põnevana kujutlesin maakohti, kuhu
see voolab, ja kuidas ma üsna peatselt oma kujutlusvõime piirini jõudsin, ja ometi pidi see
jõgi edasi voolama, ikka edasi, kuni ma sellesse nähtamatu kauguse vaatlusse jäägitult ära
kadusin.
Lk.68- Kui looduses jõuab kätte sügis, asub see ka minu sõdamesse ja ümbritseb mind
kõikjal. Mu lehed koltuvad, ja juba on lehed langenud ligemailt puudeltki.
Lk. 71- ... toredaid pähklipuid, mis jumal teab seda, täitsid mu hinge alati suurima
mõnutundega! Kui koduseks nad kirikumõisa tegid, kui kosutavalt viluks! Ja kui toredad
oksad neil olid! Ja peale selle veel mälestus neist auväärseist vaimulikest, kes nad paljude
aastate eest sinna olid istutatud. ... koolmeistril olid pisarad silmas, kui eile sellest juttu tuli,
et need puud maha on raiutud. Maha raiutud! Ma võin hulluks minna, ma võiks tappa selle
annaabi.ee 
