Eestimaa asulad Venemaal (uurimistöö)
küla, seejärel lätlased 1859. aastal Bulanka (hiljem alam-Bulanka) ja eestlased 1861. aastal
Ülem-Bulanka küla. Alam-Suetukis elasid mitteluterlased, venelased, ja kokku
moodustasid need külad Minussinski asunduse. Hilisema ümberasumise käigus, alates
1880. aastaist rajati eesti külasid ja asundusi veel Tobolski, Tomski, Kanski, Janissei,
Krasnojarski ja Vladivostoki piirkonnas. Viimase külje alla rajasid 1898. aastal
kümmekond peamiselt hiiu peret Liivi ehk Novaja Liflandia Küla, mis ajapikku venis
ranniku mööda ligi viieteistkümne kilomeetri pikkuseks, ulatudes Bolsekamenski linnani.
Hiidlaste külaotsa kutsuti "Kõpu otsaks", kuna suurem jagu asunikke oli pärit Kõpu
poolsaarelt Kõrgessaare vallast. Teised Liivi küla asunikud pärinesid Käinast, Muhust,
Pöide ümbrusest Saaremaalt ja Tahkurannastki37. Liivi küla naabrusesse tekkis 1903.-
1904. aasta paiku veel Linda küla.
34 Kulu 1997: 84
35 Viikberg 1988: 285
36 Viikberg, Vaba 1984: 148
annaabi.ee 
