Kirjand: Mina suhtlejana
ja endalt mitmeid kordi küsimist, ega temaga midagi ometi juhtund ei ole? Kuna meil kõigil
on oma elu ja tegemised,siis on ka neil.Ma tean,et neil ei ole kerge ja nad ei saa alati minuga
koos olla.Ma olen aastatega õppinud olema kannatlikum ja lootma,see on raske ja nõuab jaksu
ja energiat,aga kui midagi väga soovida,siis külla ta ka ükskord pärale saabub - see kuna ta
tuleb on juba tema otsustada.Arvan,et minu suhtlemisoskus on hea,mis vajab ehk natukene
lifimist .Minu ümber on nii palju erinevaid inimesi nii pean ka mina igaühega erinev
olema,kõik ei vaimustu samadest huvidest ega teemadest.Nagu ma eespool mainisin,et
natukene lifimist on ka mulle hea,kui on tegemist esinemistega,siis ma eelistan olla pigem
tagaplaanil ja vaadelda kaugemalt toimuvat tegevust.
Eneseavamisega on nii,et on inimene,kellega käib üks klõps ära ja sa lihstalt tead äkki,et
kuule ta on minu inimene! Mul on hetkel ainult üks,kellele ma olen endast juba mõningaid
annaabi.ee 
