Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
käibimine. Inglise keel on toonud eesti keelde enamiku muusika-, filmi-, informaatika-, majandus-, tehnika-, moe- ja
slängisõnavara.
20. Nimeta vähemalt 3 kirjalikku allikat, mis on olnud aluseks alam- ja ülemsaksa laentüvede uurimisele.
On väh 3 kirjalikku allikat ee k, kust on saadud alam- ja ülemsks keelt uurida: Kullamaa vakuraamat (16. saj),
ametivanne, G. Mülleri jutlused, Stahli kirikuraamat. Vakuraamatus nt sõnad moller, köke, lampe. Ametivandes
Lifflandi maa, mester. Mülleri keelekasutus väga ebaühtlane, aga rikkalik sõnavara, paljud laensõnad eestistatud kujul
(fullib), aga ka sõnu nagu maaler, maalima, haamer, kunst. Stahlil rohkesti alamsaksa laensõnu, nt peegel, kook, kits. On
järjekindlam kui Müller. Ühendid ck, ch, ff, õ asemel ö. Alamsks sõnavara on üsna hästi fikseeritud, põhilisteks allikateks
protokollid, aruanded, jutlused jne.
Mülleri saksa laentüvedest on palju selliseid, mida praegui eesti keeleuusus ei tarvita