Kaupo
viidi kaasa ja maeti Krimulda kiriku juurde.
13. sajandi lõpus kirjutatud Liivimaa vanema riimkroonika eksliku teate järgi suri Kaupo juba
Liivimaa ristisõja esimeses Koknese lähedal toimunud lahingus, kus kristlased võitlesid
venelaste ja leedulastega. Ükski teine allikas ei maini sellise lahingu toimumist.
Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus. Et ta suri seetõttu
pärijateta, pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Lievenite aadlisuguvõsa väitis hiljem, et
nad pärinevad naisliinist Kaupost.
Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede
tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu. Samas on viimasel ajal hakanud
levima ka teistsugune vaade, kus Kaupot nähakse tulevikule mõtleva juhina, kes soovis oma
rahva viia sarnasesse rikkusesse ja õitsengusse, nagu ta oli näinud oma Rooma-reisil. Eestis
on selgelt domineeriv aga esimene vaade
annaabi.ee 
